Andestamine on tugevate omadus.

Sa ütled, et ma hoolin vaid iseendast ja miski muu pole mulle enam tähtis?

Hmm, kui palju olen ma sinu eest seisnud, sulle toeks olnud, sinu kõigesitemate tujude juures, saanud sinult ise sõimu, sind hoidnud tagasi, tegemast midagi mis pole õige ja mida sa hiljem kahetseksid ja olnud alati see kes sulle ütleb "Äkki aitab juba", "Äkki ei teeks seda, äkki ei teeks toda"

Ma olen alati olnud sulle toeks, sind aidanud ja sina ütled, et ma faking hoolin, vaid iseendast?

Ma saan aru, et ma tegin valesti, ma saan ka aru, et sul on õigus olla pahane/solvunud, Aga mind vihata? Selline on siis olnud meie sõprus, et seda niimoodi käest lasta.? Ma tegutsesin emotsioonide ajel. Ma ei mõelnud. Mul on valus. Mul on ülimalt sitt sellepärast. Mõtle ise, kui palju meil on olnud tülisid, aga me oleme koguaeg ära leppinud, ja kui ma nüüd julgen elus esimest korda sulle niimoodi teha, siis sa lihtsalt vihakad mind? kui palju oled sina mulle haiget teinud, need on küll väiksed asjad, aga alati oled sina olnud see Õige ja mina alati kõiges süüdi. Sa ütled, ma ei tunnista enda vigu. Aga sina ise? Sul on samuti palju vigu, kas sa ise neid tunnistad?

Ma pole mitte kunagi sulle midagi halvasti öelnud, vähemalt ma pole seda tõsiselt mõelnud.

Ma tean et ma olen muutunud, ma olen tõesti muutunud selliseks nõmedaks inimeseks. Ma olen sitaks pidanud ise teiste pärast kannatama.Sul on koguaeg ilus elu olnud. Sul polegi millegipärast kannatada. Aga minul on. Ma olen koguaeg sinust hoolinud ja ka teistest ja ma teen seda ka edaspidi. Sa peaksid mind niigipalju teadma, et ma ei taha inimestele halba ega haiget teha, mul lihtsalt kukub kõik nii välja.

Eks sa vihka mind, eks te kõik võite mind vihata. Ma ei saa sinna midagi parata.Aga teadmiseks teile. Ma kahetsen kõike, ma pole elus veel midagi niimoodi kahetsenud.

Mulle miskipärast tundub, et sa teed seda praegu sellepärast, et mulle haiget teha, mitte, et see asi tegelikult nii hull on. Sa lihtsalt ei aksepteeri mind ega minu kõrval olevad inimesi. Seega sa teed ka mulle sellega haiget. Sõbrannana peaksid sa vähemalt üritama seda teha, mitte pidevalt mind sellega mõnitama ja iroonitsema, isegi kui sulle see üldse ei meeldi.

Andke andeks.

Tahaks siia midagi kirjutada. Aga see on raske, sest mul ei tule sõnu suhu, võinoh, mõtteid pähe. Ühesõnaga, eneseväljendamine minupuhul on alla mingisugust arvestust. Enda elu olen ma reaalselt p- punkti keeranud. JAH, juba ma hakkasin kahetsema.( palun, kes iganes te seda loete, ärge küsige mittemidagi ) Eks tuleb enda elu kuidagi teisipidi muuta, maitea, minna siit ära kuhugi , olla keegi teine, kes ma tegelikult pole, teha midagi sellist,mida ma ise ei teeks. Võib-olla, ei poeks mulle See keegi siis liiga hinge, et ma ei peaks talle pidevalt haiget tegema. Et minust ei arvataks olevat hoolimatut vaid enda peale mõtlevat inimest. Üldiselt on mul kõigest kopp ees. Jah, ma olen nõmevastikvärdjaslibu. Aga andke andeks. : (

Jar of hearts.

Täna ma jõudsin järeldusele, et ma olen halb inimene. Kuidas ma suudan inimesi lihtsalt enda küljes kinni hoida, samas neile tahtmatult haiget teha ja kuidas ma suudan hoida inimest endas, kes mulle haiget teeb. Kõik on lihtsalt nii keeruline. Mina olen lihtsalt loll. Ja kõik mu ümber olevad inimesed teavad minust paremini, mis on mulle hea. Jah, ma ei tea mida ma tahan ja kuidas, aga ma tean mida ma tahan ja kuidas. Teostus on raskem, kui ma arvatagi oskan. Täna, koju sõites, tuli mul mõte, et auto võiks vastu puud panna, ehk oleks kergem. Ma tean, et see suitsiidimõtted on EMO aga vahepeal on mul lihtsalt tunne, et pange mind põlema ja visake kaljult alla :D Olgu, aitab.

Ma loodan, et mu peas hakkab varsti ka midagi kohapeale loksuma. Ja ma loodan, et mu hing enne üles ei ütle ja ma päris pohhuistiks ei hakka. Ma loodan, et need lootused saavad kord ka tõeks. Teie, mu numpsikud, ehk inimesed kellest ma hoolin ja kelleta ma ei saa.Kallid olete mulle ;* (isegi kui see tundub feik, minult kuulduna.)