Tegelikult on see masendav, kui inimene, kellega sa oled olnud koos 3 aastat lootes, et ta sind armastab, ütleb sulle ükspäev, et ta ei taha sind enam. Ta ütleb, et sa polnud tema jaoks piisavalt hea ja annab sulle enamvähem mõista, et sa olid üks suur viga ja et ta leiab endale parema kui sina ja süüdistab sind selles, et Sulle oli alati sõbranna tähtsam kui tema. Missiis, et sa põhimõtteliselt terve selle aja ohverdasid paljusid asju tema pärast. Kes ütleb sulle, et Anne, ma olen sind ammu juba unustanud. Ja nagu näha siis, et 3 nädala pärast tal juba uus on. Kuidas saab üks inimene, kes sulle nii kallis oli, sinuga reaalselt nii käituda? Oled sa kõnts või misasi ?

Kõige sellepeale, ma peaks tegelikult tänama neid inimesi, kes mind selle eest hoiatasid. Kahju ainult, et ma teid kuulda ei võtnud.

Üldiselt on viimased 5 päeva sitaks head olnud:) Ma ei viitsi palju kirjutada.

Topin mõned pildid:D

Oota, kuni Härra Hunter seda näeb.

See pealkiri on võetud ühest raamatust mida kats hetkel loeb, lõi raamatu keskelt lahti ja dikteeris mulle selle:D

Tegelt mul pole üldse tuju, iga vaba hetk, ma mõtlen sellele mis täna toimus ja pisar juba silmas, oeh, läheb vist tükk aega enne kui ma harjun selle mõttega. pole midagi teha:S

Istun siin üksinda, mõtlen, laulan. Muusika käib(raadiost tuleb hetkel midagi head. Adele- Rolling in the deep.) Päike piilub ukse vahelt sisse ja kärbes kõnnib laua peal. Muidu on vist kõik nö positiivne.

Tore on jälle kodus olla, missest, et ma tegelikult juba reedel kodus olin. Õhtul olin sõbudega, jõime veits ja siis käisime Katsiga ta vanaema rattaga tanklas krõpsu ostmas, Kats muidugi väntas ja mina olin pakikal, ise olin jumala kõveras:D Aa enne seda saime veel mingite tüüpidega tuttavaks, ühel Jarmo(nagu meie nuustikul) nimeks:D Öösel 2-3ni käisime ujumas, oi sa vana kui soe vesi oli :D lasime Katsiga madratsiga tiigipeal ja jõime gini. Hiljem istusime maja juures ja vaatasime nahkhiiri, Ingmar tahtis neid ämbriga püüdma hakata:d

Nii palju siis sellest.

Hetkel olin tundetu, võinoh, sees kõik valutab, selline tunne nagu miski näriks mind seestpoolt. See on midagi jubedat, mõtteid mujale ei saagi, muutkui kütan ennast üles ainult. Öäh, mõni lihtsalt mõtleb ainult enda peale. ja see teeb haiget.

24 päeva võiks kiiremini läbi saada;)

Olge musid:)

Tsau Chris, on huvitav?:D sitaks:D

Tegelikult , kui ma juba siin olen, siis võiks ju midagi kriblada.

Mul pea valutab, uni hakkab ka vaikselt tulema, õues on pask ilm ja ma tahaks juba koju. Viimased päevad on kuidagi eriti väsitavad olnud, praegusel hetkel on koduigatsus suurem, kui kunagi varem. Katukas on ka õnneks võrus, näen teda üle pika aja ja loodetavasti ka teisi, keda tahaks väga näha;*

Siin Soomes olemine on mind kuidagi maru laisaks teinud, kuigi jah, olen rohkem hakanud ennast füüsiliselt käsile võtma, aga põmst ikka logelen terve päev ja vaatan telekast igapäev tulevat ühte ja sama programmi, kahjuks on see jura kõik soome keeles, oii kuidas ma soome keelt vihkan, see on nagu mingi öjsdfsdfjsdjf keel:D

Samas võiks ju magama minna, enne ma mõtlesin, et võiks terve öö üleval olla, ja siis terve päev magada, suht normaalne mõte vms?:D

Oi Krissuke, mul on hea meel, et sa ka nüüd oma elu järjepeale said, võinoh, saad aru küll mida ma mõtlen. Mul on päriselt hea meel:) Sinus on midagi erilist, mida ma juba meie esimesel kohtumispäeval nägin, sa oled tore, ülimalt hooliv ja armas sõber, sa oled ka üks väheseid poisse kellest ma niimoodi hoolima olen hakanud. Sa tead seda isegi ;)